- 7.november 2007 12:07
Niisiis - arstil käidud. Billy loomakliinikus Õismäel. Hirm kallis aga see-eest saime väga toreda ja armsa noormehe omale tohtriks 
. Arst arvas, et muna nahaall on siiski allergilise rektsiooniga vaksiinidele, mis kiisu kuu aega tagasi sai. Muidugi kiitis ta, et ma siiski kohe arstile tulin sest songad ning kasvajad (mis pidid olema kassidel enamasti halvaloomulised) tuleb võimalikult varakult juba ära opereerida. Soovitati kuu aega jälgida - kui ära ei kao või suuremaks muutub, tuleb tagasi tulla.
Vaadati ka kiisu hambad üle: 2 esimest kihva on pooleks murdunud, 1 tavahammas pidi puudu olema - arvatavasti tingitud hoobist näkku, mis ka kiisu lõualuu murdis. Muidu kass ilus, kraps ja terve. Samuti pügati kiisu kõhtukeselt tibake karvu ära (nii ilusti istus mul süles ja lasi arstil oma kõhtu katsuda, ei rahmeldanud, ei njaugunud, rahulikult lasi end väntsutada ja katsuda) - alt ilmus nähtavale ilus arm lõikusest. Kindel märk et steriliseeritud!
Seljakotis sai kass ka ilusti transporditud. Arstile minnes pistis küll pea kotist välja ning pool teed jälgis kuhu me nüüd läheme aga siis pistis nina kotti tagasi, vast eilsest külmast ilmast tingitult. Tagasiteel ta enam välja ei pressinud. Terve tee kassi kotiga süles tassida oli tegelikult väga raske (eriti väsis ära vasak käsi - tänagi on lihased kanged), ikkagi 3,5 kilo pluss natuke peale süles tassida. Trepist üles koduukse taha jõudes tundsin kuda vasak käsi on koti hoidmisest juba väsinud ning käsi kippus vägisi raskuse all värisema (ei tassind ma ju kotti niisama käeotsas, vaid hoidsin ikka süles). Kui uksest sisse sain, kukkusin põrandale istuli maha, ma olin NII väsinud!Lasin kassi kotist välja ja jäin ootama mis nüüd saab. Kas vihatakse mind kotti toppimise ja arsti käperdamise eest või mitte. Eih, kass ronis kotist välja, vaatas paar korda esikus siia-sinna, siis mind ning tuli häälekestki tegemata minujuurde, hõõrudes end vastu mu jalgu ja külge. Mulle anti andeks.
. Arst arvas, et muna nahaall on siiski allergilise rektsiooniga vaksiinidele, mis kiisu kuu aega tagasi sai. Muidugi kiitis ta, et ma siiski kohe arstile tulin sest songad ning kasvajad (mis pidid olema kassidel enamasti halvaloomulised) tuleb võimalikult varakult juba ära opereerida. Soovitati kuu aega jälgida - kui ära ei kao või suuremaks muutub, tuleb tagasi tulla.Vaadati ka kiisu hambad üle: 2 esimest kihva on pooleks murdunud, 1 tavahammas pidi puudu olema - arvatavasti tingitud hoobist näkku, mis ka kiisu lõualuu murdis. Muidu kass ilus, kraps ja terve. Samuti pügati kiisu kõhtukeselt tibake karvu ära (nii ilusti istus mul süles ja lasi arstil oma kõhtu katsuda, ei rahmeldanud, ei njaugunud, rahulikult lasi end väntsutada ja katsuda) - alt ilmus nähtavale ilus arm lõikusest. Kindel märk et steriliseeritud!
Seljakotis sai kass ka ilusti transporditud. Arstile minnes pistis küll pea kotist välja ning pool teed jälgis kuhu me nüüd läheme aga siis pistis nina kotti tagasi, vast eilsest külmast ilmast tingitult. Tagasiteel ta enam välja ei pressinud. Terve tee kassi kotiga süles tassida oli tegelikult väga raske (eriti väsis ära vasak käsi - tänagi on lihased kanged), ikkagi 3,5 kilo pluss natuke peale süles tassida. Trepist üles koduukse taha jõudes tundsin kuda vasak käsi on koti hoidmisest juba väsinud ning käsi kippus vägisi raskuse all värisema (ei tassind ma ju kotti niisama käeotsas, vaid hoidsin ikka süles). Kui uksest sisse sain, kukkusin põrandale istuli maha, ma olin NII väsinud!Lasin kassi kotist välja ja jäin ootama mis nüüd saab. Kas vihatakse mind kotti toppimise ja arsti käperdamise eest või mitte. Eih, kass ronis kotist välja, vaatas paar korda esikus siia-sinna, siis mind ning tuli häälekestki tegemata minujuurde, hõõrudes end vastu mu jalgu ja külge. Mulle anti andeks.
No comments:
Post a Comment