Kahevõitlus

Niisiis hakkab meie võimuvõitlus vaikselt juba positiivsemaid toone võtma.

Eile kippus kass jälle küüsi näitama. Mina ei last aga end tema kiusutujust häirida. Torkisin lausa meelega edasi. Hammustama ta ei kippunud enam. Püüdus käpaga eemale lükata mu kätt, mis pai tahtis teha. Oma 5 minutit kemplesime niimoodi. Lõpuks hakkas ta mu kätt juba pehme käpaga togima, küüned tõmmati sisse. Samuti vaatas ta mind eriti etteheitva pilguga sest ma ei tõmba enam kätt ära kui ta küüned sisse lööb, vaid hakkan vastu. Riidlen või hoopis võtan käppadest kinni ühe käega, teisega võtab ta sülle, panen selili põlvede peale ja hoian teda seal. Ta ei rabele ära ega hakka vastu. Lihtsalt on ja vaatab mind suurte-suurte silmadega. Kui ta niimoodi ilusti paigal on, teen paar paid ja ütlen "tubli kiisu" ja lasen tal minna.

Tundub, et selline kassi-kasvatamine näitab positiivseid tulemusi. Vähemalt ei kipu Ketukas enam eriti küünistama. Kui talle miski ei meeldi, läheb ise minema, mitte ei sunni mind küünte ja hammastega lahkuma :)